Tutid.

Meil oli ka siis see kauaoodatud tutinädal. See oli PARIM koolinädal üldse 9 aasta jooksul. Igavahetunnised veesõjad ja pärast lihtsalt tilkusime, nii et tunnis toolipeal oli üks suur veeloik, upsss. Aga õpetajad suhtusid üllatavalt hästi sellesse, nii toredad olid. Lihtsalt ülivinge nädal, tahan veel. Aga täna 18.mai oli siis lõpukellapäev. Lihtsalt laginal nutsin. Mul oli nii kurb oma klassist lahku minna, sest nad on mulle kui teine perekond ju. Nendega koos kasvasin ma ülesse, nendega koos veetsin elu parimad ja halvimad hetked. Ma ei taha üldse neist lahku minna. Ja pealegi lähen veel teise koooli ja üks suur nutt ja hala. Aktusel ei suutnud ka ennast üldse vaos hoida. Armas oli see, kui Liisa aktusel laulis ja siis ka nutma puhkes ja siis ei suuutnud ma ise ka üldsee vaos hoida ennast. Sandri õlal nutsin vahepeal ja no lihtsalt nutsin noh. Ma pole üldse nii tundeline inimene, aga siis olin ja lasin kõik välja endast. See oligi viimane kell mulle seal koolis. Tegelt tekkis kerge tahtmine juba SÜG-i jääda, sest lihtsalt kõik räägivad, et miks ära lähen, et jääksin hoopis, aga ma ju tean, et SÜG ei ole minu jaoks see õige.
Igatahes 9B TE OLETE PARIMAD JA ARMASTAN TEID HÄSTIPALJU JA JÄÄTE IGAVESTI MEELDE.

97.lend !

Muskad !!!