Jah, ma pole üle aasta siia midagi kirja pannud, kuid otsustasin, et oma Türgit võin ka Teiega jagada. See oli mu esimene kord, kui Euroopast välja reisisin. Esialgu, kui sellise pakkumise sain, tundus see lihtsalt võimatu, kuid asja edasi ajades hakkas kõik reaalsemaks muutuma, kuigi probleeme oli sadu ja närvid olid juba läbi. Igatahes muidugi ei lõppenud probleemid ka peale seda, kui me olime juba lennujaamas ja checkin-i ja turvakontrollid läbinud. Mis saaks enam valesti minna? Läksime lennukisse ning ohüllatust me pidime Britaga istuma reas nr 36, kuid lennukis oli vaid 30 rida. Niisiis me seisime nii kaua kuni kõik teised istusid. Paljudel oli see probleem, et nende rida üldse polnud, kuid lõpuks jaotati meid kõiki vabadele kohtadele nind mina sain koha kõige esimeses reas. Algas tüütu ja igav 3,5 tundi sõitu Türgi poole. Me jõudsime elusa ja tervena Türki ning lennujaamast väljudes tabas meid mõnusalt soe õhk ja päike.Viskasime üleriided minema ja nautisime ja ootasime kuni kogu grupp kohale jõuab. Meie giid oli üks ülimalt tore Eesti neiu Kertu, kes oli meiega terve see nädal nii nõu ja jõuga. Lõpuks ometi jõudsime hotelli, hotell oli fancy ja tuba oli ka very nice. Sättisime end sisse ning läksime söömis kohta otsime, ega ümbrus väga kaunis seal polnd, aga leidsime ideaalse söögikoha. Söödud joodud liikusime edasi, et veidi neid poode vaadata ja need müüjad lihtsalt vilistasid ja karjusid järgi, mõnega neist jäime ka korra rääkima ja no juba esimesel päeval saime päris mitu kutset välja, kuid keeldusime.
Õhtul istusime hotelli lobbys ja olime netis. Võtsime ka ühe joogi ja no kõige ägedamad barmenid olid seal, kes kohe tegid tutvust. Järgmine päev läksime juba hommikul kohe ümbrust vaatama bussiga. Tagasi hotelli jõudes nautisime spa mõnusid ning üks spa kutt oli reaalselt armunud Britasse, ta laulis talle ja kutsus välja ja no reaalne takjas, aga meile valmistas see nalja. Õhtul võtsime jälle ühed joogid. Palusime barmenil endale valmistada Long Islandi ja oi neid nägusid ja plaksutusi ja siis ütles Brita " We drink vodka like water" ja peale seda saatis üks kutt meile väga väga kangeid jooke lauda. Meil polnd üks lõpetatudki kui juba teine tuli. Aga no free drinks. Kutt kutsus meid ka välja, lubasime minna, kuid lasime üle ja jäime magama. Järgmine päev kutt oli üli pettunud, kuid saatis aga jälle meile jooke, leppisime uue aja temaga kokku ja seekord üle ei lasknud. Neil oli auto ja sõitsime teise linna ja jõime ja kell pool5 toodi meid tagasi hotelli. Pidime kell 7 juba bussis olema, kuid ärkasime 7,18 suure koputamise peale ning algas kiire pakkimine kuna kolisime juba teise hotelli. Terve päev pidasime väikest pohmakat, õhtul uude hotelli jõudes jäime suht kohe magama ka. Okei, Brita otsustas siiski selle hotelli basseini ka üle vaadata. Järgmine päev pidime jälle asjad pakkima ja minema kolmandasse hotelli, kuhu jäime reisi lõpuni. Seal kohtasime ühte meest, kes tellis meile süüa ning tegi kohvi oma poes jne. Lubasime järgmin päev tagasi tulla, mil oli ühtlasi ka minu sünnipäev. Ta poes oli palju ilusaid kleiti ja ta kinkis mulle ühe neist ka sünnipäevaks pluss üks kutt kinkis mulle ja ka Britale lõhna. Nad kutsusid meid õhtul välja mu sünnipäeva tähistama. Läksime selle mehe onu klubisse, meile toodi lauda snäkke ja alkoholi ja seal oli isegi esmaspäeval klubis rahvast. Hiljem läksime ühe kuti väga uhkesse koju ning hommikul viidi meid juba ilusti koju, kõik oli ilma igasuguse tagamõtteta ja meil oli tore, kuigi hirm meil ei puudunud. Järgmine päev oli vaba, mille suhteliselt maha magasime ja järgmine öö kell pool4 hakkasime juba lennujaama sõitma. Kallistasime kõik giid Kertut ja läksime lennu värke läbima ja istusime lennukisse ja algas sõit kodu poole. Kirjutasin märkimisväärsematest asjadest, kuid see, mis me nägime oli ülicool ja kõik, need inimesed olid arvatumast palju toredamad ja ilusamad. Ma läksin ise suurte eelarvamustega sinna, kuid tulin ära väga positiivselt meelestatult. Reisi võib lugeda igati üheks suureks kordaminekuks.
