Clever trick !

Järgmise postituse teen merepäevadest. Seda mida nüüd siia kirjutan, ma ei reklaami, kui keegi loeb, siis loeb. Lihtsalt tahaks kõike endast välja kirjutada. Ma olen nii vihane, nii pettunud, tüdind kõigest. Lihtsalt koguaeg tundub, et asjad hakkavad lõpuks ometi laabuma, aga ei. Mul ei ole olnud väga ammu päeva, kus ma ei ole kurb, või et korra tuju on all. Kas ärkan paha tujuga või lähen magama paha tujuga. Täna oli täislax päev, päeval oli jamasid ja õhtul.. Valed valede järel.. Ja mitte ainult ühe inimese poolt. Lihtsalt seda on liiga palju, kui sulle tähtsad inimesed lihtsalt valetavad sulle näkku. Käitusin täna nagu hull ja mul soovitati rahusteid võtta, millepeale ma veelrohkem marru läksin. Karjusin nagu segane. Ja mingiaeg hakkasin lihtsalt naerma, sest kõik on nii valesti ja miks just praegu, suvel. Suvi , mida ma nii pingsalt ootasin. Korrutasin kõigile,et see tuleb parim.Aga ei, eksisin, see on halvim suvi , mis mul eal olnud on. Koguaeg on draama ja kuulen igaltpoolt, mida minust tegelikult arvatakse. See teeb haiget tegelikult, kui sa ise arvad inimesest hästi ja saad temaga läbi ja siis kuuled mida tegelikult sinust arvatakse. See on vastik.
Ootasin seda suve veel Tema pärast. Ta lubas mulle maad ja ilmad kokku ja vedas mind iga kord alt. Ja igakord tegi see aina rohkem haiget. Ma ei oleks kunagi uskunud, et kunagi kellegi pärast ENAM nii teen. Et üldse kunagi niiviisi tunnen, kellegi vastu, kes minust isegi ei hooli.
Me pidime ju asjad korda saama? Tegin selleks kõik? Mida ma vastu sain, vaid hunniku sitta. Irveid. Pilke, et mina võitsin. Kas ainult sellepärast oligi vaja mul nii teha, nagu ma tegin? Arvasin, et nüüd asjad muutuvad paremuse poole. Ei.
Ma ei jõua ära oodata järgmist aastat.. Kui läheb kõik hästi, lähen siit ära. Võibolla juhtub vahepeal midagi, mis mind meelt muutma paneb.. Aga kui oleks praegu järgmine aasta ei kahtleks ma minutikski ja lihtsalt läheks, ilma tagasivaatamata. Siia maha jäääks vaid kolm sõbrannat, keda ma igatsema hakkaks. Ja perekond, aga see on ka kõik. Raske on üldse usaldada kedagi enam.
See on kõik, mis mul õelda on.